loll öelda, aga see, et ma haige olen, ei ole peamine probleem. veider, aga sellele isegi ei mõtle nii väga. mingites olukordades tuleb pähe - ah, kuidas sellega siis, oih - jah. see on tyytu aga - tundub kuidagi vale öelda nii, aga tõesti - igasuguste asjadega harjub. 

mõni aeg tagasi oli mu suurim mure see, et üks sõbranna ytles, et mu kampsun lõhnab nagu humana riided. ses mõttes oli õige, et see oligi humanast, aga juba mõni aeg minu oma ja minu pesumasinast mõned mitmed korrad läbi käinud. mõtlen aeg-ajalt hirmuga, et mis pesuvahend see tookord oli, mis ka humana lemmik? ei tea, aga proovin igaks juhuks järjest ja järjest uusi läbi.

täna on üsna produktiivne päev olnud - mingeid asju andsin ära (kui popp kaup on paberkotid? õudselt!) ja siis koolitus üks ja teine ja koristasin ja tegin veits muud tööd ja olid mured a la kas mingid sooduspakkumised olid nüüd viimased või tuleb ikka musta reede osas ka mõni (sest paaril asjal hoian silma peal, aga samas - ei põle - ja noh mis sest rahast ikka). 

praegu on suurim hirm ja mure käsikäes see, et kas nato artikkel läheb käiku või mis. jah - natuke hirmus. ei - natuke veel hirmus. ma olen kolmkümmend ja siiski tunnen, et liiga laps olen, et tegeleda muredega inflatsioon ja ostujõud või millal sõda tuleb. 

ei pea ju eelmist sajandit kordama jääma.