hakkan oma vaimusurmast pisitasa välja tulema, näis - kas & kuhu see viib

viimati päriselt kirjutasin midagi ei-mäleta-millal, aga tunne on, et puhas leht on hingele hea. kassid & kola pealkiri on end aja jooksul üsna kõvasti mu mällu kinnitanud, muidu ehk vahetaksin ka selle ja aadressi etc etc ära, aga võrreldes ca kümne aasta taguse ajaga on see end lõpuks ju tegelikkuseks moondanud. on kassid, on kola.

tunnen neil päevil ( un de ces quatre ) lisaks alatasasele olmeulmelisele murele tungivamat ärritust ka igasugu keskkonna-teemade pärast, kogu bordello pärast, mis toimub ect etc etc ent muus osas olen enam-vähem sama ja hoopis teine, kui kümnend tagasi alustasin. 

'sõnaga - mul on eluliselt vajalik kirjutada aeg-ajalt. see nentimine toob mind aga tagasi kõige esimese lauseni. näis, kas & kuhu see viib.