eelmine nädal oli nii comment on dit? et las ta siis olla seitse pluss mõni päev, ei hakka siin mingit vigadeparandust tegema. selline vahenädala tunne, et praegu nagu on hoog? või see oodatud hetk käes. aga tegelikult on nii, et ootad yht ja teist ja jõuavad nad kätte ja - ootad miskit kolmandat veel.
see poolelid vahenädal, ootust täis. istusin kodus (va paar tavapärast käimist), nädala lõpus jäin tsip haigeks, vist? ka see pole selge - tunne oli nagu palavik, nagu köha, nagu kuum udu ja raskus mu peal aga näe, juba paar päeva hiljem, kui oli vaja tallinnasse minna, oli nagu juba inimese tunne.
kõik mis seal vahel - ilus ilm ja kaliima sahaarast (okei, egiptusest) ja torm ja tung ja vihm ja ilge ilm sealsamas tallinnas ja hästi toredad bussi-pinginaabrid ja imeliselt ehmatav ja ootamatu ulfsaki teoreem ja - mõnus raputus.
ja võib-olla homsest algab uus elu. noh, nii poeetiliselt.
islandi reisi tarbeks ytles mu algselt bronnitud hotell majutuse lihtsalt ära. sorry, ei saa. ma olin nii rahul selle valikuga, kui kunagi kondikava paika saada tahtsin - et oleks, kus olla onju. ja uh, lihtsalt - sorri.
aga vist asemele sain isegi parema koha. kõlab uskumatult.
loen ikka seda sex with dead people raamatut (pealkiri on clickbait)
senini on kõige kummastavamaks olnud yks lyhijutt leonhard coheni varbast
No comments:
Post a Comment