üle-eilsega sai mu ajaarvamine otsa selles mõttes, et mitu kuud tagasi kalendrisse märgitud laupäev - teater ja sotsiaalsus - mis kuidagi kätte ei jõudnud, jõudis kätte ja oli ääretult tore.
ent viimased kaks kuud, kui mitte kauem, on täielik kaos ja õudus olnud, siis ei oska oma aju ka ümber suunata, et tegelikult on nii sel ja järgmisel, aga tõenäoliselt igal päeval, ikka mingi kohustus (sündmus või asjajamine) ja tegelikult ei saanud mu aeg "otsa", vaid et loodetavasti on kaose üle lihtsalt veidi rohkem kontrolli, asjad sujuvad, elu voolab edasi. muidu olengi teadmata ajani see inimene, kes endale pidevalt meelde tuletab, et this too shall pass või elaks ma ainult tänase veel üle.
vahepeal sai mu enda jaoks natuke selgemaks see ainus müsteerium. kirjutasin siia esiti kohta pika jutu aga lõpuks otsustasin, et mu syda on ometi puhas ja pärast mitut aastat endas kahtlemist ja vaagimist ja otsimist ma ei hakka seda pandora laegast ise avama.
No comments:
Post a Comment